Valamispindade pragude tekkimise põhjused küpsetamise ajal on suhteliselt keerulised, hõlmates kuumutamiskiirust, materjali kvaliteeti, ehitustehnoloogiat ja muid aspekte. Järgnevalt on toodud konkreetne analüüs põhjuste ja vastavate lahenduste kohta:
1. Kuumutamiskiirus on liiga kiire
Põhjus:
Valatavate toodete küpsetamisel, kui kuumutamiskiirus on liiga kiire, aurustub sisemine vesi kiiresti ja tekkiv aururõhk on suur. Kui see ületab valatava toote tõmbetugevuse, tekivad praod.
Lahendus:
Töötage välja mõistlik küpsetuskõver ja kontrollige kuumutuskiirust vastavalt sellistele teguritele nagu valatava massi tüüp ja paksus. Üldiselt peaks esialgne kuumutusetapp olema aeglane, eelistatavalt mitte üle 50 ℃/h. Temperatuuri tõustes saab kuumutuskiirust vastavalt kiirendada, kuid seda tuleks reguleerida ka kiirusel 100 ℃/h - 150 ℃/h. Küpsetamise ajal kasutage temperatuurimõõtjat, et jälgida temperatuuri muutusi reaalajas ja tagada, et kuumutuskiirus vastab nõuetele.
2. Materjali kvaliteedi probleem
Põhjus:
Täitematerjali ja pulbri vale suhe: kui täitematerjale on liiga palju ja pulbrit ebapiisavalt, väheneb valuvormi nakkuvus ja küpsetamise ajal tekivad kergesti praod; vastupidi, liiga palju pulbrit suurendab valuvormi kokkutõmbumiskiirust ja põhjustab ka kergesti pragusid.
Lisandite ebaõige kasutamine: Lisandite tüüp ja kogus mõjutavad oluliselt valuvormi toimivust. Näiteks veevähendaja liigne kasutamine võib põhjustada valuvormi liigset voolavust, mille tulemuseks on tahkumisprotsessi ajal segregatsioon ja küpsetamise ajal praod.
Lahendus:
Kontrollida tooraine kvaliteeti rangelt ning kaaluda tooraineid, näiteks täiteaineid, pulbreid ja lisaaineid, täpselt vastavalt tootja esitatud valeminõuetele. Kontrollida ja sõeluda tooraineid regulaarselt, et tagada osakeste suuruse, gradatsiooni ja keemilise koostise vastavus nõuetele.
Uute toorainepartiide puhul tehke esmalt väike proovikatse, et testida valatava materjali toimivust, näiteks voolavust, tugevust, kokkutõmbumist jne, kohandage valemit ja lisandite annust vastavalt katsetulemustele ning seejärel kasutage neid pärast kvalifitseerimist suures mahus.
3. Ehitusprotsessi probleemid
Põhjused:
Ebaühtlane segamine:Kui valatavat massi segamise ajal ühtlaselt ei segata, jaotuvad selles olev vesi ja lisandid ebaühtlaselt ning küpsetamise ajal tekivad eri osade jõudluse erinevuste tõttu praod.
Tihendamata vibratsioon: Valamise ajal tekitab tihendamata vibratsioon valuvormi sisse poore ja tühimikke ning need nõrgad osad on küpsetamise ajal pragunemisele kalduvad.
Ebaõige hooldus:Kui valatava pinna vett pärast valamist täielikult ei säilitata, aurustub vesi liiga kiiresti, mis põhjustab liigset pinna kokkutõmbumist ja pragusid.
Lahendus:
Kasutage mehaanilist segamist ja kontrollige segamisaega rangelt. Üldiselt on sundmikseri segamisaeg vähemalt 3–5 minutit, et tagada valumassi ühtlane segunemine. Segamise ajal lisage sobiv kogus vett, et valumass saavutaks sobiva voolavuse.
Vibreerimisel kasutage sobivaid vibreerivaid tööriistu, näiteks vibratsioonivardaid jne, ning vibreerige kindlas järjekorras ja vahekaugusega, et tagada valumassi tihedus. Vibratsiooniaeg on sobiv, et valumassi pinnale ei tekiks mulle ega vajuks.
Pärast valamist tuleb kõvendamine läbi viia õigeaegselt. Valatava pinna niiskena hoidmiseks võib kasutada plastkilet, märga õlgmatti ja muid meetodeid ning kõvenemisaeg on üldiselt vähemalt 7–10 päeva. Suuremahuliste või kõrge temperatuuriga keskkonnas ehitatud valatavate valatavate puhul võib kasutada ka pihustuskõvendamist ja muid meetmeid.
4. Küpsetuskeskkonna probleem
Põhjus:
Ümbritseva õhu temperatuur on liiga madal:Madalal temperatuuril küpsetamisel on valatava massi tahkumis- ja kuivamiskiirus aeglane ning seda on lihtne külmuda, mille tulemuseks on sisemised konstruktsioonikahjustused ja pragunemine.
Halb ventilatsioon:Küpsetamise ajal, kui ventilatsioon ei ole sujuv, ei saa valatava vormi seest aurustunud vesi õigeaegselt välja voolata ja koguneb sisse, moodustades kõrge rõhu, põhjustades pragusid.
Lahendus:
Kui ümbritseva õhu temperatuur on alla 5 ℃, tuleks küpsetuskeskkonda eelsoojendada, näiteks kasutades kütteseadet, aurutoru jne, nii et ümbritseva õhu temperatuur tõuseks enne küpsetamist üle 10 ℃–15 ℃. Küpsetamise ajal tuleks ümbritseva õhu temperatuuri hoida stabiilsena, et vältida liigseid temperatuurikõikumisi.
Küpsetamise ajal hea ventilatsiooni tagamiseks tuleks ventilatsiooniavad mõistlikult paigutada. Küpsetusseadmete suuruse ja kuju järgi saab paigaldada mitu ventilatsiooniava ning nende suurust saab vastavalt vajadusele reguleerida, et niiskus saaks sujuvalt välja voolata. Samal ajal tuleks olla ettevaatlik ja vältida vormide asetamist otse ventilatsiooniavade lähedale, et vältida pragude teket liiga kiire õhukuivamise tõttu.


Postituse aeg: 07.05.2025